Elektriohutus
Elektriseadme kasutamisel peab olema tagatud inimese elu ja tervise, vara ning keskkonna ohutus.
Elektriseadet võib kasutada, kui see vastab nõuetele, on tehniliselt korras ning kasutamiseks ohutu. Ohutuse tagamiseks tuleb seda kasutada vaid ettenähtud otstarbel ja järgides kehtestatud nõudeid.
Elektriga seotud peamised ohud jagunevad kaheks – elektrilöögid ja elektrist alguse saanud tulekahjud. Üldjuhul on mõlemad seotud elektriseadmete hooletu või vale kasutamisega, milleks on ka ohutusnõuete eiramine.
Elektriohutus algab igaühest endast – õnnetust aitab vältida, kui tead millised on elektriohud ja kuidas ohutust tagada, oskad ohu olukorras käituda ning järgid seadmete kasutamisel kasutusjuhiseid ja ohutusnõudeid.
Elektriohutuse tagamine
- Hoone elektrisüsteemid ja -seadmed peavad olema perioodiliselt kontrollitud pädeva spetsialisti poolt. Kontrolli sagedus sõltub hoone liigist ja vanusest.
- Elektrisüsteem peab vastama koormustele, st kui kasutusel olevate elektriseadmete arv ja/või voolutarve on märgatavalt suurenenud, siis on vaja elektrisüsteem üle vaadata ja vajadusel uuendada. Ülekoormatud süsteem on ohtlik tulekahjuallikas.
- Elektritöid tohib teostada litsentseeritud elektritööde ettevõte.
- Elektriseadmeid tuleb kasutada vaid vastavalt kasutusjuhendile.
- Elektriseadmeid tohib kasutada vaid ettenähtud oludes ja tingimustel. Elektriseadmeid, mis on mõeldud kasutamiseks siseruumides, ei ole lubatud kasutada väljas.
- Kasutusel olevad elektriseadmed peavad olema terviklikud ja ilma vigastusteta. Rikked ning puudused tuleb koheselt kõrvaldada, enne seda seadet kasutada ei tohi.
- Võimalusel vältida ajutiste juhtmete kasutamist. Eelistada tuleks seinakontakti ning seda kindlasti suurema voolutarbega seadmete (nt radiaatorid, puhurid) puhul. Kui pead kasutama siiski pikendusjuhet, siis kontrolli korpuselt üle maksimaalset lubatud kasutusvõimsus ning veendu korpuse ja juhtme isolatsiooni korrasolekus.
- Niisketes ruumides võib kasutada üksnes seal kasutamiseks mõeldud seadmed.
- Täiendavat kaitset elektri- ja tuleohu vastu tagab rikkevoolukaitselüliti paigaldamine.
- Tulekahju korral tuleb voolu all olevad seadmeid kustutada selleks ettenähtud vahendiga (mitte veega!).
Elektriõnnetuse korral
- Kui on võimalik, lülita elekter välja: tõmba juhe stepslist välja, lülita elekter välja lülitist või peakaitsmest.
- Kutsu abi, helistades häirekeskusse telefonil 112. Isegi, kui tundub, et elektrilöögi saanud inimese seisund on rahuldav, võib see halveneda väga kiiresti, seetõttu on abi kutsumine mõistlik.
- Voolu alla sattunud inimest puutuda ei tohi. VÕID ISE KANNATADA.
- Kui oled ise sattunud maha kukkunud elektriliini lähedusse, lahku kohapealt järgides järgmisi reegleid. Liigu lühikeste hüpetega, jalad koos, et vältida sammupinge tekkimist. Sammupinge tekib, kui inimene puutub maad vähemalt kahe kehaosaga (mõlemad jalad, käsi ja jalg) korraga. Puutepunktid asuvad erineval kaugusel juhtme maaga puutumise kohast ja seetõttu on nad erineva pingega, mis põhjustab elektrilöögi. Mida suurem on pingete erinevus (sammu pikkus), seda suurema voolu alla inimene jääb.
Teavita meid numbril 716 6666 kui märkad:
- Alajaama uks on avatud ja ei ole näha, et keegi seal töötaks.
- Elektriliin on maha kukkunud.
- Muid ohtlikke olukordi, mis viitavad võimalikule elektriohule (nt. kaabel on kahjustatud, elektrimast on murdunud jms).
Samuti võta meiega ühendust, kui alajaama satub Sinu lemmikloom või mõni ese.
NB! Iseseisvalt ei tohi alajaama ja selle territooriumile minna!
